Vasaxal on jahutava toimega jalgade geel, mida ma proovisin siis, kui tööpäeva lõpuks olid sääred rasked ja pahkluude ümbrus tundus pingul. Otsisin midagi, mis teeks jalad õhtuks vähem väsinuks ja sobiks kiireks massaažiks pärast dušši.
Kasutasin seda kuus nädalat. Tavaliselt pigistasin kummalegi säärele umbes hernetera suuruse koguse ja masseerisin geeli alt ülespoole, alustades pahkluude juurest. Enamasti tegin seda õhtuti pärast dušši, kui nahk oli kuiv. Hommikul ma seda eriti ei kasutanud, sest jahe tunne ei sobinud mulle enne kodust lahkumist, eriti külmematel päevadel.
Geel ise oli läbipaistev ja üsna vedel, nii et tuubi pidi pigistama ettevaatlikult. Esimestel kordadel tuli seda mul isegi veidi rohkem, kui vaja oli, ja siis jäi säärele korraks libe tunne. Väike kogus imendus kiiresti. Kui ootasin enne sokkide või retuuside jalga panemist paar minutit, ei jäänud riietele märgatavat jälge. Lõhn oli nõrk ja puhas, kuigi ma tundsin seda veel umbes kümme minutit pärast määrimist.
Esimesel nädalal ei juhtunud minu jaoks midagi suurt. Jahutus oli kohe olemas, aga see kestis lühikest aega, umbes kümme kuni viisteist minutit. Pärast pikka istumist või päeva jalgadel oli see siiski meeldiv. Ühel õhtul panin geeli peale pärast liiga pikka jalutuskäiku ja siis tundusid sääred mõne aja pärast vähem tulitavad.
Teisel nädalal märkasin, et nahk säärtel oli pehmem. Mul kipub pahkluude ümbrus kuivaks minema, eriti kui kannan palju pakse sokke ja saapaid. Vasaxal ei teinud seda kohta täiesti siledaks, aga ketendus vähenes. See oli väike muutus, mitte midagi suurt, aga mulle meeldis see siiski.
Kolmandaks nädalaks tundsin õhtuti vähem raskustunnet. Ma ei oska kindlalt öelda, kui palju sellest tuli just geelist, sest samal ajal hakkasin lõunapausi ajal rohkem kõndima ja jõin tööpäeva jooksul rohkem vett. Minu jaoks sobis Vasaxal kõige paremini õhtuse jalamassaaži osaks. Masseerimine ise aitas samuti, ja geel tegi selle mugavamaks, sest nahk ei jäänud kleepuvaks.
See, mida Vasaxal minu jaoks ei teinud, oli nähtavate veresoonte kadumine. Mul on säärel paar peenikest sinakat veeni ja need jäid samasuguseks. Geel ei vähendanud ka turset pärast väga pikka päeva, kui olin mitu tundi järjest istunud. Sellistel päevadel pidin niikuinii jalgu kõrgemal hoidma. Seega ma ei ootaks sellest lahendust veenilaienditele ega vereringeprobleemile.
Mind häirisid mõned pisiasjad:
- jahutav tunne oli vahel liiga tugev, kui määrisin geeli kohe pärast raseerimist;
- tuubi kork kogus geeli serva külge ja seda tuli aeg-ajalt salvrätiga puhastada;
- kui panin kogemata liiga paksu kihi, jäi nahk mõneks minutiks niiske;
- mõnel õhtul tundsin kerget kipitust pahkluu juures, kus nahk oli kuivem.
Kipitust ei olnud palju ega kaua. Siiski jätsin geeli paariks päevaks vahele, kui nahal oli väikseid kriimustusi. Mina ei määriks seda ärritunud ega kahjustatud nahale ainult sellepärast, et pakend lubab jahutust ja mugavust. Väga tundliku naha korral teeksin enne väikese proovimise sääre väikesel alal.
Koostise kohta nägin viiteid hariliku hobukastani, aasia vesinaba, ogalise hiireluua, hariliku varemerohu ja kummeli ekstraktidele. Ma ei oska nende põhjal hinnata, kui palju neid geelis tegelikult oli. Mulle luges rohkem see, kuidas mu nahk reageeris, ja selles mõttes talus ta Vasaxali üsna rahulikult.
Soovitaksin seda inimesele, kelle jalad on päeva lõpuks lihtsalt väsinud, kuivad või rasked ning kes tahab õhtuseks massaažiks kiiresti imenduvat geeli. See võib sobida ka siis, kui meeldib lühike jahutav tunne ega taheta tugevat lõhna. Vahele jätaksin selle siis, kui eesmärk on ravida valulikke veene, püsivat turset või nahahaigust. Kui jalas on valu, ühepoolne turse, tugev punetus või haavand, siis sellist muret geeliga ei lahenda ja ma pöörduksin tervishoiutöötaja poole.
Kas ostaksin Vasaxali uuesti? Tõenäoliselt jah, aga ainult igapäevase mugavustoote rollis. Minu jaoks oli selle parim külg kiire jahutus ja pehmem nahk, mitte suur muutus jalgade välimuses.
Lühidalt: Vasaxal tegi mu väsinud sääred õhtul mõnusamaks, kuid ei olnud imevahend nähtavate veenide ega turse vastu.