Remofix on jalgadele määritav geel, mida proovisin siis, kui tööpäeva lõpuks olid mu sääred pinges ja pahkluude ümbrus kergelt turses. Otsisin midagi, mis leevendaks raskustunnet ja kuumavat tunnet õhtuti. Minu eesmärk oli üsna lihtne: saada jalad päeva lõpuks kergemaks.
Kasutasin seda kuus nädalat järjest. Tavaliselt pigistasin õhtul sääre kohta umbes hernetera kuni väikese sarapuupähkli suuruse koguse ja masseerisin geeli alt ülespoole, pahkluust põlve suunas. Hommikuti panin seda peale ainult neil päevadel, kui pidin pikalt istuma või palju püsti seisma. Geel imendus üldiselt kiiresti, kuigi liiga suur kogus jättis naha mõneks minutiks libedaks.
Esimesel nädalal ma visuaalset muutust ei näinud. Küll aga tekkis kohe pärast määrimist jahe tunne, mis kestis umbes kümme minutit. Pärast kuuma dušši tundus see jahutus vahel isegi liiga tugev, nii et ma hakkasin ootama, kuni nahk oli täiesti kuiv ja maha jahtunud.
Teise nädala lõpuks märkasin väikest vahet. Päeva lõpus ei olnud pahkluud enam nii pingul ning sokiserv ei jätnud nahale nii sügavat jälge. See ei olnud suur muutus, aga ma tundsin seda näiteks trepist alla minnes. Jalad ei tundunud enam nii rasked, nagu oleksin terve päeva jäikades saabastes käinud.
Kolmandaks nädalaks hakkasin ma geeli rohkem hindama just rutiini pärast. Panin selle peale, jõin klaasi vett ja tõstsin jalad diivanil mõneks ajaks kõrgemale. Ainult geel ise ei oleks minu puhul ilmselt sama palju aidanud. Kui veetsin õhtu köögis või istusin kaua arvuti taga, tuli raskustunne ikkagi tagasi.
Mul ei kadunud väikesed kapillaarid põlve ümbruses ega üks silmatorkavam sinakas veen säärel. Remofix ei muutnud mu jalgu visuaalselt teistsuguseks ja ma ei oodanudki seda nii lühikese ajaga. Minu jaoks oli selle tugevam külg pigem ajutine mugavustunne ja õhtuse paistetuse vähendamine.
Geeli tekstuur mulle meeldis, sest see ei jätnud riietele rasvaseid laike. Samas pidin enne sukkpükste või kitsamate pükste jalga panemist paar minutit ootama. Ühel korral kasutasin seda liiga palju ning säär hakkas külmast kergelt kipitama. See läks kiiresti üle, aga pärast seda jäin väiksema koguse juurde. Löövet ega sügelust mul ei tekkinud, kuid tundliku nahaga inimese puhul prooviksin ma seda enne väikesel alal.
- plussiks oli kiire imendumine;
- miinuseks oli see, et mõju sõltus päevast;
- päris tugevat valu see ei leevendanud;
- väga kuuma ilmaga või pärast pikka autosõitu jäi turse ikka tunda.
Mulle häiris kõige rohkem see, et tulemus ei olnud igal päeval ühesugune. Rahulikul päeval tundusid jalad õhtul kergemad. Pärast pikka autosõitu või väga palavate ilmadega ei suutnud geel paistetust täielikult ära hoida. Samuti ei leevendanud see päriselt säärelihase krampe, mis mul vahel öösel tekkisid. Selleks pidin vaatama rohkem liikumise, vedeliku tarbimise ja puhkuse peale.
Geeli kasutamine ise ei võtnud palju aega, mis oli mulle oluline. Hoidsin seda vannitoariiulis, aga mitte radiaatori kõrval, sest liiga soe geel tundus nahal vähem värskendav. Vahel kasutasin seda ka pärast pikemat jalutuskäiku. Siis aitas see säärtel lõdvestuda, kuigi lihasväsimust täielikult ära ei võtnud.
Minu arvates sobib Remofix inimesele, kellel on päeva lõpuks jalgades kerge raskustunne, kuumav tunne või vähene turse ja kes tahab lihtsat õhtust hooldusrutiini. See võib sobida ka neile, kes veedavad palju aega seistes või istudes. Mina ei ootaks sellest lahendust tugevale valule, kiiresti süvenevale tursele ega nähtavatele veeniprobleemidele.
Raseduse või imetamise ajal jätaksin ma selle kasutamata ning katkisele nahale, haavadele või ekseemiga piirkonnale seda ei paneks. Kui üks jalg läheks äkki valusaks, punetaks või paisuks palju rohkem kui teine, ei prooviks ma seda geeliga ära lahendada. Selline olukord vajaks arsti hinnangut.
Kas ostaksin Remofixi uuesti? Tõenäoliselt küll, kui mu eesmärk oleks õhtune jahutus ja kerge raskustunde leevendus, mitte veenilaiendite kadumine. Minu kogemus oli üsna selge: Remofix tegi väsinud jalad mõneks ajaks mugavamaks, kuid ei asendanud liikumist, puhkust ega tõsisemate sümptomite uurimist.